» Müra » Mõõtmised ja müratasemete hindamine
Mõõtmised ja müratasemete hindamine
Mürataset on võimalik kindlaks määrata kas mõõtes või arvutades. Mõõtmistulemus kirjeldab vaid mõõtmispunktis ja mõõtmise ajahetkel valitsenud müraolukorda. Kuna tulemus oleneb mõõtmiskohast ning seal antud ajahetkel valitsenud olukorrast ja ilmastikutingimustest, võib alles ulatuslike mõõtmiste tulemusi kohaldada suuremale piirkonnale, erinevatele tingimustele või pikemale ajavahemikule. Tavaline helirõhutaseme mõõtmine on alati kogumüra mõõtmine. Erinevate müraallikate osatähtsust ei ole tavaliste meetoditega võimalik eristada.
Arvutamist kasutatakse üha sagedamini müraolukorra väljaselgitamiseks ja abivahendina müra leevendusmeetmete leidmiseks. Arvutusmudeli kasutamise eeliseks võrreldes mõõtmistega on
- Sama töömahuga saab hõlmata palju suuremaid piirkondi, kasutades tihedaid arvutuspunkte.
- Tulemus annab pildi soovitud olukorrast; see võib esitada näiteks koguolukorda pika aja jooksul erinevates tingimustes.
- Erinevate müraallikate osatähtsust kogu müratasemes on võimalik eristada.
- Müraleevendusmeetmeid saab projekteerida ja proovida enne hanget ja selle elluviimist.
Arvutamist kasutatakse, kui:
- müratase tuleb välja selgitada kas paljude allikate kogumürana või paljudes punktides;
- müraallikat või sihtala ei ole veel ehitatud;
- kogu müratase soovitakse jaotada osadeks, näiteks kuni müra tekitavate seadmete, müra lähtegruppide või isegi eraldi müraallikateni välja;
- soovitakse võrrelda erinevaid müraleevendusmeetmeid enne nende rakendamist;
- mõõtmine on raske näiteks ilmastikutingimuste vaheldumise või taustmüra tõttu.
Arvutamisest alati ei piisa, vahel on selle toetuseks vaja ka helirõhutasemete mõõtmisi. Mõõtmised on soovitatavad, kui:
- tulemust soovitakse vaid ühes või mõnes punktis;
- arvutatud prognoosi soovitakse kontrollida;
- müraallikate omadusi ei tunta või arvatakse, et need erinevad tavalistest, kuid helivõimsustaseme mõõtmisi ei ole võimalik teostada.
